Maarit, personaaltreener
Iga algaja vajab jõusaalis juhendajat, kes oskab öelda, mida just nüüd on õige teha ja – veelgi tähtsam – mida mitte teha. Kes ütleb näiteks, et vähem süüa on parem kui rohkem joosta.
Kõhulihaste kultus ei sobi igaühele. Juhendaja käe all tuleb paar aastat ikka käia, pärast seda tunneb inimene end oma kehas kindlalt ja mugavalt ning teab, kuidas omil jalul seistes säärast tunnet hoida. Mitte ükski olukord pole nii hull, et sealt poleks võimalik võitjana välja tulla. Öelgem endale: it’s okay – let’s start!
Olen spordiga tegelenud lapsest saati. Väiksena tüdrukuna ajasin poistega õues palli taga. Teisest klassist kuni gümnaasiumi lõpuni mängisin korvpalli, põhikoolis lisasin ka jalgpalli. Viimasel alal jõudsin kaugele – aastateks Eesti U19 koondisesse. Kokku 7−8 trenni nädalas oli normaalne. Sport oli lahutamatu osa minu elust.
19-aastasena sain ränga põlvevigastuse, mis muutis mu elu. Läksin õppima Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kus alguses hakkama saada oli keeruline, sest füüsilistes ja praktilistes tundides tuli ühe terve jalaga toime tulla. Esimese kolme kooliaasta jooksul Tartus opereeriti mu põlve kolm korda.
Maarit Sarjas
Tegelesin väga palju füsioteraapiaga. Huvi õppida terviseteadusi oli tohutult suur, ise elasin samal ajal vigastust läbi. Tahtsin väga oma jalga terveks saada ja spordi juurde tagasi pöörduda.
See aeg õpetas kõige rohkem visadust ja inimestega suhtlust. Tuli ellu jääda, jalg terveks saada ning palliplatsile naasta. Mõni hetk oli vaimselt väga raske. Palju pisaraid ja käegalöömismõtteid. Väga suur abi oli mind toetanud inimestest, kelleta ma ilmselt oleksin taastusravist lõplikult loobunud.
Nelja aasta eest, kui lõpetasin Tartus magistratuuri, tõdesin, et nüüd on minu kord teisi aidata. Nüüd olid ka akadeemilised teadmised olemas. Omast kogemusest tean, kui oluline on hädas olijale, et keegi ootab iga kord treeningule ja elab kaasa nii tagasilöökidele kui edasiminekutele. Koos on alati kergem tegutseda, sest teinekord võib enda teadmistest puudu jääda. Olgu siis tegu tervisliku kehakaalu poole püüdleva inimese või vigastusest taastuva spordihuvilisega – abivajavad keerulised isiksused oleme ju kõik.